Week Eighteen - Life is Baby Tigers and Koalabears

Dreamoworld on peamine konkurent MovieWorldi ketile mille aastapilet meil oli varasemalt soetatud ja kus üsnagi tihti käidud sai. Kui Movieworld koosneb kolmest eraldi asuvast pargist (Seaworld,Wet'n'Wild, WB Movieworld) siis Dreamworldis on kõik kolm parki koos (Veelõbustuspark on küll eraldi sissepääsuga ja piletiga aga vaid mõnedollarilise juurdemaksuga saab päevapileti mõlemasse).

Dreamworldis on lisaks lõbustuspargi atraktsioonidele ka väike loomaaed ja nn "Tiigrisaar". Tiigrisaarel elab umbes 7 Sumatra ja Bengali tiigrit ning nendega koos on päeval ka 3-5 "tiigrikasvatajat" ehk siis onud kelle tööks on tiigrite eest hoolitsemine, nende treenimine ja kasvatamine. Kaks korda päevas on ka tiigrishow kus tiigrid veidi trikke teevad et inimestele demonstreerida milleks tiigrid võimelised on. Show moraal on et kui tiigrit näed siis pole mõtet tema eest ära joosta ega puu otsa ronida kuna sealt saavad nad sind kätte. Sain ka teada et igal riigil/piirkonnal on üks kindel liik tiigreid mida nad võivad riiki sisse tuua ja välja viia. Seetõttu pole terves Austraalias ühtegi 

Siberi tiigri esindajat kuna viimane suri aastakümneid tagasi ja uusi riiki sisse tuua ei või. Austraalia "tiigriliigiks" on Sumatra tiigrid kelle elushoiule ja paljunemisele nad kõvasti raha investeerivad. Ja ülejäänud loomaaia osas saab näha usse, krokodille, emusid, dingosid, paitada koalat ja kängurusid.

Wipeout

Mina töötan kahe atraktsiooni peal, esiteks olen "tüürimees" pargis asuva Captain Sturt laeva peal mis paar korda päevas ümber pargi sõidab ning teiseks töötan Wipeouti peal.

Dreamworldis on hästi palju tegemist väiksematele lastele aga närvekõditavaid adrenaliini ride' on päris vähe, kõige vingem neist on 119 m  kõrgune The Giant Drop mis siis sõidutabki sind vaikselt 119 m kõrgusele millele järgneb paar sekundit kestev vabalangemine.

Captain Sturt

Week Seventeen - New Wheels

Oleme juba umbes pool aastat endale vaikselt autot vaadanud, Mackays olles lausa suht aktiivselt aga seal osutus sobiva auto leidmine suht võimatuks. Ainuke võimalus kasutatud autot leida oli osta iga kahe nädala tagant ilmuv Pocket Trader (4 doltsi) kus inimesed saavad tasuta kuulutusi üles panna. Enamasti oli meile sobivaid autosid 1-2 ning selleks ajaks kui jõudsime kuulutused üle vaadatud ja helistama hakkasime olid need autod juba ära müüdud. Ja kuna mingi hetk poleks üleujutuste tõttu niikuinii enam võimalik autoga kuhugi pääseda otsustasime autoostust Mackays loobuda ja valisime oma transpordivahendiks lennuki.

Mõnda aega Gold Coastil elanud jõudsime järeldusele et ikka on meil autot vaja kuna ühistranspordiga on suht kehvasti ja kesklinnas tööleidmisele lootma ei saa ka jääda. Veidi aega ringivaadates leidsimegi meie eelarvesse mahtuva 1999 a tumesinise Nissan Maxima mis esmapilgul suht korralik tundub. Pole ta ka nn bäkkeriteauto mida kümned bäkkerid juba kasutanud ja edasimüünud on nii et loodetavasti on korralikult hooldatud ja vastupidav.

Oma esimese suurema reisi tegime Gold Coasti külje alla Springbrook National Park'i kus kunagi olid vulkaanid ja nägime ka "Natural Bridge'i" ehk siis vee poolt kivi sisse uuristatud teed mille kohale tekkis sild. Käisime ära ka Queenslandi ja New South Walesi piiril ning teepeal jäi silma huvitav putka. Peal oli suur silt "Banaanid - Iseteenindus". Läksime asja lähemat uudistama kuna ei uskunud et seal sees päris banaane oleks aga nii see tõepoolest oli. Putka sees oli mitu kasti erinevat sorti banaanidega, kõrval kaal ja topsik kuhu sai raha panna. Kilohind 3 dollarit mis on praeguse aja koha väga odav (poes ulatub banaanikilo 12 dollarini).

Banaanide Iseteenindus

Week Sixteen - Life is all just a giant disaster

Samal ajal kui Eestis käib häältepüüdmine, lumme uppumine, hindade üle nurisemine ja eurolaulu valimine käib siit üle üks katastroof teise järel. Ma ei tea kas ma olen see aasta uudistega rohkem kursis kui varem aga tõepoolest tundub et see õudustelaine on lõpmatu. Suured üleujutused mitmelpool Queenslandi ja Victoria osariiki, metsatulekahjud Lääne-Austraalias, tsüklon Yasi Põhja-Queenslandis, tsüklon Carlos ja sellele järgnenud üleujutused Põhjaterritooriumil, maavärin Uus-Meremaal, maavärin ja tsunaami Jaapanis ning seda kõike vähem kui kolme kuu jooksul. Aga niikaua kuni katastroof veel endal ukse taga pole elad muretut elu edasi...


Oleme Gold Coastil elades palju tihedamini kinos käima hakanud kuna meie kodukinos Australian Fairis on üllatavalt odav piletihind. Kui siiamaani olen näinud kinosid kus piletihind jääb tavapäeval 11-16 dollari vahele ja kinoteisipäeval 8-11 dollari kanti siis siin on kallim pilet 9.50 ning odaval ajal lausa 7.50. Oleme käinud vaatamas Oscari võitjat The Kings Speechi, Black Swani, Adjustment Bureau, No Strings Attached, 127 Hours, Morning Glory, Limitless ja vbl mõnda veel mis hetkel meelde ei tule.

Nüüdsest käin tööl Dreamworldis ehk kohalikus lõbustuspargis. Gold Coast on töö kohapealt üks mõttetumaid linnnu Austraalias. See on ülesehitatud turismile ja suurem osa kesklinna hoonetest on hotellid või Holiday Appartmentid. Ja kuna linn on paksult "päkkpäkkereid" täis siis igas restoranis/baaris käib nädalas oma 30 inimest tööd otsimas ning muud sorti tööd siin eriti ei pakutagi. Ning neistki enamus eelistab palgata kohalikke inimesi. Dreamworldi töö sain suhteliselt lihtsalt kuna algamas on koolivaheag ja nn lihavõtteperiood siis otsitaksegi ainult selleks perioodiks uusi töölisi. Kui Luna Pargi töötajatest olid suurem osa minu sarnased ringireisijad siis siin olid enamus kohalikud kuna ka kohalikel noortel on raske tööd leida. Käisin kahel grupiintervjuul ja koht oligi minu. 

Week Fifteen - hääppi böörthtei tuu juu

Kuidas me tund aega möödal linna ringi kõndisime et sobivat söögikohta leida, pool tundi kasiinosse läksime et teada saada et meid sisse ei lasta kuna ID-kaart pole piisav dokument, nördinult tagasi kesklinna sõitsime et siis ennast mängumaailmas veidi lohutada kus peale 15 minutist ringivaatamist 3 tunnise kaardi kasuks otsustasime millega peaaegu piiramatult mängida oleks saanud kuid kuidas seda ostma minnes tädi rõõmsalt ähvardas et seda võib ainult 1 inimene kasutada ja kui nähakse et kahepeale kasutame siis see meilt käest ära võetakse. Ja seda kõike ühe õhtu jooksul ehk Kevini sünnipäeval.

Ning seda päeva jäi meile meenutama vaid kaks imelikku pilti Dracula õudustemaja ees. 

Week Fourteen - Mis on üleval part?

Vahepeal jõudsime veel paar korda lõbustusparkides käia ja seekord olid külastused palju meeldivamad kuna  puhkuseperiood läbi ja järjekorrad kõvasti lühemad. 

Ega siin Gold Coastil neid nn vaatamisväärsusi nii palju polegi kui alguses tundus. Enamus turistid käivadki lõbustusparkides, rannas, veidi shoppamas ja ööelu nautimas. Lühikese siinviibimise ajal on tegemist palju aga kui siin juba elad siis pikapeale kaob algne vaimustus ära.

Oleme vahepeal selgeks saanud et asiaatidega on siin üks  suur jama. Esiteks on nad väga jultunud ja trügivad alati igale poole vahele. Teiseks nende inglise keele oskus on tihtipeale olematu mistõttu nad ühestki sildist ega keelust aru ei saa. Mõnikord on nad lihtsalt naljakad. Ükskord seisime Keviniga Surfers Paradise'i ranna ääres kui meie kõrvale tuli üks asiaaditädi. Sõnagi lasumata hakkas ta oma kaamerat sättima ja parimat pilditegemisnurka otsima. Järgnevalt andis ta kaamera Kevini kätte, endiselt sõnagi lausumata, ja läks siis eelneval välja vaadatud kohta seisma oodates et me temast pilti teeks. Ega meil selle vastu midagi polnud, tegime pildi ära ja kaamerat tagasi andes saime ikke moka otsast vaikse "sänk juu" ka.

Movie Worldi peatänav

Scooby Doo õudustemaja

Week Thirteen - I came upon the prison ship, bowed down by iron chains

Australia Day'ga (26. jaanuaril) tähistatakse esimeste koloniaalasukate saabumist Austraaliasse ning see on nende tähtsaim rahvupüha. Siin ei toimu aga ei mingeid vastuvõtte ega uhkejoonelisi balle vaid inimesed veedavad päeva grillides, rannas või erinevatel üritustel/kontsertidel. Suuremates linnades on ka ilutulestik aga siinkandis jäi see hiljutiste üleujutuste tõttu ära - pole seda raha vaja ju raisata. 

Meie käisime siis kohalikus pargis pereüritusel, kus toimusid erinevad võistlused (rodeo, jooksu, puusaagimis, notsujooksu) ja sai näha mitmeid loomi ja vanu uhkeid autosid. Lastele olid ka karusellid ning loomulikult ei puudnud elav muusika. 

Vaatasime ussishowd, mis algas sellega et ussikäsitleja üritas teise ussi suhu sattunud ussi ära päästa. Saime teada, et kui uss teisest ussist või ka inimestest hammastega kinni võtab siis ainuke võimalus neid lahti saada on uss vee alla panna kuni tal õhk otsa saab. Alles siis laseb lahti. Ussionul ei olnud aga anumat kuhu usse sisse panna, aga peale u 10 minutist susserdamist sai ta vaatajate abiga ussid üksteise küljest lahti, see aga lõppes sellega et uss lõi ühele pealtvaatajale hambad sisse ja sama trall algas uuesti. Õnneks uss mürgine polnud ja midagi hullu ei juhtunud.

Lasteloomaaed, kus sai paitada erinevaid beebiloomi