Thursday, September 29, 2011

Week Thirty - Not long to go

Kui kõik töötajad quittisid pidin ka mina käed külge panema
Märkamatult ongi kätte jõudnud meie viimane töönädal Bourke's. Ginnimise lõpetasime juba eelmise nädala esmaspäeva öösel. Kuna töökätest oli natuke vajaka töötas Kevin lausa 17 tundi. Kõigepealt hommikul ning siis låks veel öövahetusse ning saabus koju alles kell 2 hommikul. Teisipäeval låksin siis yksi tööle ja ega peale minu kedagi väga polnudki. Tervele ginni rahvale oli vaba päev antud kuna õhtul pidi suur pidu tulema ja loomulikult oli järgmine pãev ka veel vaba. Aga kuna 4 veoautot pidi laadima tulema låksin mina ikka ilusti tööle. Aga ohh seda nalja kui järsku selgus et järelejåånud 1300 puuvilla pakki ei ole veel tegelt yldse ära myydudki. Miskipårast oli see bossidel kahe silma vahele jäänud. Egas siis midagi - saatsin veoautod tyhjalt minema kuna ei tundunud et keegi oleks suutnud asja selle päeva jooksul ära korraldada. Ja kuna mul siis enam midagi rohkemat ka väga teha ei olnud, otsustasin ka vahelduseks varem töölt ära minna ning kutsusin Kevini endale kella 13x järele. Kuna pidu hakkas niikuinii juba kell 17 oligi hea varem koju saada. Pidu toimus siis kohalikus Port of Bourke pubis, kuhu siis kõik ginni rahvas kohale tuli, kokku ca 20 jalapaari. Joogid olid loomulikult tasuta ja söök ka. Ning söök oli lausa võrratu, said valida mis liha sa tahad ning see grilliti kohe su silme all ning kõrvale sai endale tõsta igast salateid ja kartuleid ja vorme. Yhesõnaga kõike mida syda ihaldas. Lihaks valisime mõlemad suure rump steaki (ehk siis loomaliha) ning nagu eestlasele kohane, ikka hästi kypsetatuna. Austraallased ise söövad enamasti liha pooltoorelt aga õnneks see õudne komme meile kylge pole hakanud. Lyhikokkuvõttes oli õhtu väga tore ja kuna oli võimalus autoga koju saada lahkusime umbes kella 9 ajal. Ega siin pimedas koju käia väga ei oleks tahtnud.
Oma geckole pean ka nüüd hüvasti ütlema

Nüüd siin istume siin viimaseid päevi ja üritame tegemist leida. Kevin saadeti paariks päevaks üldsegi komandeeringusse - naaberlinna Brewarrinassse, mis on umbes 100 km Bourke'st. Sealkandis on meil ka kaks farmi ja ühes oli veidi abikäsi vaja kastmissüsteemi panemisel. Õnneks hakkas aga kolmapäeval nii kõvasti sadama, et neljapäeva hommikul sai ta sealt juba tulema. Levi tal seal ka ei olnud, nii et 2 päeva ei teadnud temast midagi, aga selgus et talle täitsa meeldis seal ;) Homme, ehk reedel lähme veel paariks tunniks tööle et kõigile ilusti head aega öelda ja siis paneme siinsele Bourke'i seiklusele punkti. Ja ausalt öeldes on selleks ka juba viimane aeg. Tegelikul on seda firmat juba oma aasta aega maha tahetud müüa ja nüüd jutud liiguvad et kohe kohe lüüakse käed. Nii et kõik siin muretsevad oma töökohtade pärast ja boss ei taha mitte millegi peale raha kulutada, enne kui firma müüdud saab. Nii et õhus on liiga palju ärevust ja pinget. Laupäeva hommikul asume siis lõpuks teele, esimeseks sihtkohaks Broken Hill. 


Saturday, September 17, 2011

Week Twenty Nine - On the road again...soon enough

Eestis sellist liiklusmärki naljalt ei kohta
Pärast töö lõppu siin Bourke'is plaanime minna suurele road-tripile. Olenevalt millal me täpselt lõpetame on meil 2-3 nädalat minu lennuni Londonisse ja selle ajaga plaanime läbi sõita terve lõunakalda. Suurlinnadest jäävad teepeale Adelaide, Melbourne, Canberra, Sydney ning lõppsihtpunkt Brisbane. Aga enamus aja veedame mööda rannikut sõites kus peaks imeilus loodus olema. Alati kui vähegi vaba aega leiame üritame oma reisiplaani kokku panna, et mitu km päevas sõidame, mida vaatame ja kus ööbime. Magada plaanime enamjaolt autos kuna teepeal on piisavalt tasuta kämpimiskohti. Osades kohtades peaks olema ka pesemisvõimalused, võibolla suurlinnades võtame vahelduseks ka hostelitoa. Kokku peaks me läbima umbes 5000 km.

Üleüldse tahaks siin veel niipalju teha ja näha aga kahjuks kõike ei jõua. Muidu oleks veel kindlasti tahtnud ka terve idakalda läbi sõita. See plaan meil ju ka tegelt Mackays oli aga kuna me sealt autot ostetud ei saanud siis jäi see ära.

Leidsime Skorpioni
Austraallased ise on ka päris suured reisijad - siin outbackis oleme sellest eriti aru saanud sest siit sõidab päevas läbi oma poolsada karavani. Enamasti on tegemist vanemate inimestega kes vbl enam tööl ei käi ning omale karavani ostvad ja mööda Austraaliat ringi reisima hakkavad. 
Austraallaste puhul tasub mainida et nad on väga halvad autoomanikud. Kindlasti mitte kõik aga üleüldine mulje on küll jåånud et kui neil autol midagi viga on siis niikaua kuni auto sõidab nad selle pärast väga ei muretse. Ntx sekretäri tuttuue auto tuulelklaasilt jooksevad juba mitmendat nädalat läbi hiiglasuured mõrad. Arvatavasti jäävad nad sinna väga kauaks. Kõik tööautod on siin ühel või teisel moel katki aga pole hullu - kasutame niikaua kui enam ei sõida.  

Sipelgapesad pärast vihma



Vahepeal on tõsine kevad kätte jõudnud - väljas alla 32 kraadi enam naljalt ei ole, nii et tööisu on ka juba vaikselt ära läinud. Ginnida on jäänud vaid paarkümmend puuvillamodulit nii et esmaspäeval peaks sellega ka ühele poole saama. Siis jääb järgi vaid koristamine ja vaikselt järgmiseks aastaks valmistumine. Õnneks plaanime kahe nädala pärast juba teele asuda nii et pääseme vast suvistest kohati 50 kraadi ligidastest temperatuuridest ;)

Friday, September 2, 2011

Week Twenty Eight - Ilusat kevade algust

Selle Kevade Esimene Liblikas
Lõpuks on alanud kevad mis on kaasa toonud ka kõvasti soojemad ilmad - enam ei pea pool hommikut külmetama ja salli kandma :) Aga mis siis Bourke's veel uudist on? Sel nädalal sõitsime töölt tulles ntx otsa koerale. Oli juba pime ja mingi koer jooksis täie kimaga meie auto otsa, saime kyll hoo maha ja autoga midagi ei juhtunud nii et loodetavsti oli koeraga ka kõik korras. Igastahes pistis ta suure kimaga jooksu. Siin on yldse tyytult palju lahtisi koeri, nendega eriti rihmaga ei jalutata ja tihtipeale näeb neid yksipäini väljas hulkumas. Ja eriti meeldib neile just autotee peal seista - meie maja on ka täpselt ristmiku juures ja tihtipeale olen mõnda koera keset ristmiku istumas näinud :S



Tööl loeme päevi ginnimise lõpuni - meie tahaks siin Bourke'is olla oktoobri alguseni aga ginnimine lõpetatakse vist juba kahe nädala pärast, aga arvatavasti saame ikka kauemaks ka jääda kuna meil oleks muud ka teha. Praegu on üldse naljkas aeg, sest suur ülemus ja minu boss läksid 2x nädalaks puhkusele - miks just nyyd enne hooaja lõppu mina ei mõista. Igastahes on kontorisse järgi jäänud vaid 1 inimene kes kogu selle krempli eest vastutab. Eks näis kui sujuvalt need 2 nädalat mööduvad - kui igastahes server või arvutid katki lähevad siis ta ei oska midagi teha. Muidu tööl on päris huvitav endiselt: Kevin sõidab hetkel öises vahetuses tõstukit, pühapäeval käisime ühes firmale kuuluvas elumajas kastmissüsteemi parandamas ja ümbervahetamas; eelmisel nädalal sõitsime traktoriga ja korjasime maha lennanud puuvilla kokku - ma sain päris hästi hakkama isegi aga nende uute traktoritega on nii lihtne sõita kah.
Kevin traktoripeal

Uurisin vahepeal välja miks seda kohta üldse giniks nimetakse - selgus et see tuleb sõnast ´cotton engine´ ehk puuvilla mootor. Gin ongi ühssõnaga see suur masin mis puuvilla töötleb ja ta on ikkagist väga suur. Kuulujutu järgi on firma elelktriarve mingi 100 000 AUDi kuus. Aga eks need rahad mis nad siin teenivad on ka päris suured. Sel aastal oli neil kokku istutatud 6500 ha puuvilla ja minu arvestuste järgi saavad nad töödeldud puuvilla müügist sel aastal ca 31 miljonit AUDi (praegu arvatakse et toodetakse kokku u 62 000 pakki puuvilla (227 kg pakk)) mis on siis rohkem kui 14 000 tonni puuvilla aga arvatavasti toodavad isegi rohkem. Ma ei oska loomulikult aimatagi palju neil see puuvilla kasvatamine ja töötlemine kokku maksab aga päris hea kasumi peaks vahelt ikka saama. Lisaks müüvad nad maha ka puuvillaseemned mis ginis põllult tulnud puuvilla seest välja võetakse. Seemned on veel oma 3,5 miljonit väärt. 

Kõige lahedam on siin ginis töötamise juures aga see et siin on nii palju loomi ja linde ringi luusimas - kord hüppavad su akna tagant mööda kängurud, kord jänkud. Eelmisel nädalal komistasin peaaegu otsa suurele sisalikule ja püüdsin kinni gecko, kellel aga kahjuks saba ära kukkus. 
Emusid oli ka hulgi

Mu sõber jänenene

Skippy

Skippy terve perega