Week Thirty - Not long to go

Kui kõik töötajad quittisid pidin ka mina käed külge panema

Märkamatult ongi kätte jõudnud meie viimane töönädal Bourke's. Ginnimise lõpetasime juba eelmise nädala esmaspäeva öösel. Kuna töökätest oli natuke vajaka töötas Kevin lausa 17 tundi. Kõigepealt hommikul ning siis låks veel öövahetusse ning saabus koju alles kell 2 hommikul. Teisipäeval låksin siis yksi tööle ja ega peale minu kedagi väga polnudki. Tervele ginni rahvale oli vaba päev antud kuna õhtul pidi suur pidu tulema ja loomulikult oli järgmine pãev ka veel vaba. Aga kuna 4 veoautot pidi laadima tulema låksin mina ikka ilusti tööle. Aga ohh seda nalja kui järsku selgus et järelejåånud 1300 puuvilla pakki ei ole veel tegelt yldse ära myydudki. Miskipårast oli see bossidel kahe silma vahele jäänud. Egas siis midagi - saatsin veoautod tyhjalt minema kuna ei tundunud et keegi oleks suutnud asja selle päeva jooksul ära korraldada. Ja kuna mul siis enam midagi rohkemat ka väga teha ei olnud, otsustasin ka vahelduseks varem töölt ära minna ning kutsusin Kevini endale kella 13x järele. Kuna pidu hakkas niikuinii juba kell 17 oligi hea varem koju saada. Pidu toimus siis kohalikus Port of Bourke pubis, kuhu siis kõik ginni rahvas kohale tuli, kokku ca 20 jalapaari. Joogid olid loomulikult tasuta ja söök ka. Ning söök oli lausa võrratu, said valida mis liha sa tahad ning see grilliti kohe su silme all ning kõrvale sai endale tõsta igast salateid ja kartuleid ja vorme. Yhesõnaga kõike mida syda ihaldas. Lihaks valisime mõlemad suure rump steaki (ehk siis loomaliha) ning nagu eestlasele kohane, ikka hästi kypsetatuna. Austraallased ise söövad enamasti liha pooltoorelt aga õnneks see õudne komme meile kylge pole hakanud. Lyhikokkuvõttes oli õhtu väga tore ja kuna oli võimalus autoga koju saada lahkusime umbes kella 9 ajal. Ega siin pimedas koju käia väga ei oleks tahtnud.

Oma geckole pean ka nüüd hüvasti ütlema

Nüüd siin istume siin viimaseid päevi ja üritame tegemist leida. Kevin saadeti paariks päevaks üldsegi komandeeringusse - naaberlinna Brewarrinassse, mis on umbes 100 km Bourke'st. Sealkandis on meil ka kaks farmi ja ühes oli veidi abikäsi vaja kastmissüsteemi panemisel. Õnneks hakkas aga kolmapäeval nii kõvasti sadama, et neljapäeva hommikul sai ta sealt juba tulema. Levi tal seal ka ei olnud, nii et 2 päeva ei teadnud temast midagi, aga selgus et talle täitsa meeldis seal ;) Homme, ehk reedel lähme veel paariks tunniks tööle et kõigile ilusti head aega öelda ja siis paneme siinsele Bourke'i seiklusele punkti. Ja ausalt öeldes on selleks ka juba viimane aeg. Tegelikul on seda firmat juba oma aasta aega maha tahetud müüa ja nüüd jutud liiguvad et kohe kohe lüüakse käed. Nii et kõik siin muretsevad oma töökohtade pärast ja boss ei taha mitte millegi peale raha kulutada, enne kui firma müüdud saab. Nii et õhus on liiga palju ärevust ja pinget. Laupäeva hommikul asume siis lõpuks teele, esimeseks sihtkohaks Broken Hill.