|
Snowy Mountains |
Kuna olime jõudnud niivõrd idapoole hakkasid hommikud meile järjest varem ning seetõttu asusime ka kella 6 ajal juba teele. Suund siis Snowy Mountainsi poole ehk siis Austraalia suurim mäestik ja suusakuurort kus siis talvel suusarõõme nautida saab. Kuna talv oli selleks korraks läbi siis lund me enam ei oodanud, kuigi kõvasti külmem oli temperatuur siiski. Kuna ilm oli pilvine ja meie olime juba päris kõrgel sõitsime ka mitmetel kordadel läbi pilvede. Kõrgeim punkt merepinnast kuhu jõudsime oli ca 1100 m, aga kõige kõrgema mäeni milleks on Mount Kosciuszko (2228 m) me ei jõudnudki. Kuna nähtavus oli halb siis ei hakanud mägesid läbi sõitma, sõitsime neist vaid ümbert mööda ja tegime väikse peatuse linnas nimega Cooma. Seal käisime tuuril kohalikus vanglas aga see oli minimum security (ehk siis väikse turvalisusega) vangla kus vangid põhimõtteliselt vabalt ringi said liikuda - tööd tegid või käsitööga tegelesid. Aga minu arust oli ikkagi päris õudne sinna minna kui su ümber igast vangid siblivad. Põhjus miks me sinna üldse läksime oli et seal oli väga huvitav väike muuseum Austraalia vangide ajaloost. Nagu me kõik teame oli Austraalia Inglismaa koloonia mida nad kasutasid vangilaagrina ja saatsid sadu tuhandeid inglasi siia. Enamus kohalikke ongi ju vangide järeltulijad. Igastahes muuseumis oli näha läbi aegade austraalia vanglates kasutatavaid esemeid, käeraudu, kette, rõivaid jne. Seal oli ka väike poeke kus vangide tehtud käsitööd osta sai ja osad asjad olid seal täitsa lahedad aga midagi ostmisvääset me ikkagi ei leidnud.
|
Cooma Prison |
Teine vaatamisväärsus, mis meid huvitas oli Snowy Mountains hydroelektrijaamade kompleks mille tutvustamiseks oli väike muuseum ehitatud. See on Austraalia kõige suurem ja võimsam konstruktsioon, mida ehitati 25 aastat (1949-1974) ja kuhu tuli tööle sadu tuhandeid inimesi, 30 erinevast riigist (seal hulgas ka Eestist). Koosneb see siis 16 veetammist, 7 eleketrijaamast ja 225 km pikkusest tunnelite ja torude võrgustkust mis kõik mägede sisse ehitatud on. Sellega toodetakse elektrit Victoria, NSW ja ACT osariikide jaoks ja vesi suunatakse edasi ümbruskonna jõgedesse, mida siis farmerid kasutada saavad.
|
Parliament |
See nähtud võtsime suuna Austraalia pealinna, Canberra, poole. See asub omaette väikses haldusalas (ACT - Australian Capital Territory). Canberra on omapärane seetõttu, et on algusest peale planeeritud linn ehk siis põhimõtteliselt tühermaale ehitatud. Oma sada aastat tagasi kui Austraalia riik asutati oli sellele vaja valida pealinna ja kuna Sydney ja Melbourne'i vaheline rivaalitsemine oli nii suur, ei olnud kumbki nõus et teine pealinnaks saaks. Seepärast otsustati kahe linna vahele täiesti uus linn ehitada. Korraldati suur konkurss linna planeerimiseks ja siiamaani järgitakse linna planeerimisel võitja skeemi. Kõike seda kuulsime National Capital Exhibition Centre's, mis on siis väike Canberra ajalugu tutvustav muuseum. Canberras olime kokku kaks poolikut päeva. Esimesel pärastlõunal käisime läbi parlamendihoonest, kunstimuuseumist ja sõjamuuseumist. Ning kuna rohkemaks aega ei jätkunud otsisime linnast välja omale ööbimiskoha et siis hommikul veel veidi ringi vaadata. Canberra on oma 350 000 elanikuga siiski väga väike linn. Kõrghooned seal peaaegu puuduvad ja liiklus oli vaikne, raske on uskuda et sinna üldse nii palju inimesi elama mahub. Ega ta tegelikult polnudki nii suurele elanikonnale planeeritud, algselt arvati et seal hakkab elama vaid paarkümmend tuhat inimest - ainult poliitikud ja muud riigitöölised. Nüüd siis peavad nad linna järjest laiendama ja uusi linnaosi tuleb koguaeg juurde.
|
Canberra War Museum |
Õhtupoolikul hakkasime Sydney poole liikuma. Plaan oli peatuda linnast veidi väljaspool Avalonis, kus Kevin teadis ühte lahedat hosteli. Õnneks kohti seal veel oli ja saimegi paariks päevaks öömaja.